Lugu sellest, kuidas venelased krokodille toitsid

Meie Erindi giid Benny on üldiselt äärmiselt sõbralik väike ümmargune mees, aga tundub, et armastus venelaste vastu on tal umbes sama suur kui eestlastel. Nimelt olevat neid viimasel ajal Erindis päris palju ja seal kus on venelased, sünnivad ka jutud nende kohta. Tundub, et sellel rahvusel on äärmiselt hea oskus end mälestusväärseks teha.
Restorani rõdu kõrval on väike sopane tiigike, kus elab trobikond krokodille. Ühel päeval nägid venelased, kuidas köögitädi allesjäänud liha krokodillidele viskas. Otse loomulikult tekkis neis kohe suur soov ka ise omalt poolt midagi armsate loomakeste heaks teha ja kuna lõuna oli parasjagu alanud, haarasid nad buffeelauast paar kandikutäit liha ja loopisid selle kõik krokodillidele. Kui ülejäänud 70 külastajat restorani jõudsid, ootas neid ees salatibuffee ning kokad pidid uuesti tööle asuma, et kellelgi kõht tühjaks ei jääks. Seda Benny muidugi ei maininud, kas venelased pidid karistuseks ainult juurviljaga leppima.
Loomulikult on venelastega raske ka safaril. Benny räägib ise täiesti arusaadavat inglise keelt ja kui ta siis neilt küsib, et kas nad inglise keelt räägivad, tuleb vastuseks midagi stiilis „Aga kas sina vene keelt räägid?“ Seega piirdub ta tavaliselt sellega, et näitab näpuga ja karjub, et „Kudu! Tüügassiga!“ jne. Venelased ei pidavat aga rahul olema sellega, et nad kudu ainult näha saavad. „Me tahame looma katsuda ka!“ nuruvad nad nagu väikesed lapsed. Soovitasime siis Bennyile, et järgmisel korral, kui ta venelastega lõvi juurde satub ja need talle ütlevad, et tahaks pai teha, tuleb tal lahkelt naeratada ja saata terve seltskond grupipildi tegemiseks lõvi kõrvale.

Our guide Benny was a really nice round guy, but it seemed that he loved Russians almost as much as Estonians do. There had been many Russians in Erindi lately and where there are Russians, the legends are born. It seems that this nation just knows how to make themselves memorable.
Next to the balcony of the restaurant is a tiny and muddy pond which is habituated by a bunch of crocodiles. One day some Russians spotted a kitchen lady throwing some meat to the reptiles and suddenly they felt the need to do something good for the little animals. As the lunch had just started, they had the possibility to take some trays full of meat and throw it all to the crocodiles. When the rest of the 70 guests reached the restaurant, they found a nice healthy salad buffet and the cooks had to start preparing some more meat for the visitors. Unfortunately Benny didn’t tell us if the Russians had to stick to the veggies as a punishment.
Russians are a tough crowd also at the safari. Benny talks quite an understandable English and as he asks them if they speak any English, they answer something like „But do you speak Russian?“ In this case he usually just points out the animals, yelling „Kudu! Warthog!!“ etc. But the Russians are still not happy, as they would want to touch the animals as well. So we suggested Benny that the next time the Russians want to pet some lions, he should give them his widest smile and tell everyone to go and stand next to the lion for a group picture.