kolmapäev, veebruar 17

Erindi Game Reserve

Peale paari päeva Swakopmundis suundusime edasi Erindi Game Reserve’, et veeta mõned päevad metsiku looduse keskel. Old Traders Lodge ei ole muidugi vähimalgi määral askeetlik ega tagasihoidlik koht, kus floora ja faunaga tutvust teha. Pigem on tegemist kohaga, kus klient on kuningas ning kõik on hinna sees (ka toidud ja joogid). Päevaplaan näeb välja umbes nii, et 6.30 algab hommikune safari peale mida järgneb hommikusöök. Lõuna algab kell 12.30, koogi- ja teepaus 15.30 peale mida saab minna õhtusele safarile, mis algab 16.30. Safarilt tagasi tulles saab taaskord kivistel teedel hõredaks põrunud kõhtu täitma asuda. Ja kui vahepeal aega üle jääb, saab end basseini äärde pikali visata ja lasta endale kokteile serveerida.
Üks safariretk kestab keskeltläbi 3 tundi (kui giid juhuslikult ära ei eksi) ja on puhtalt õnneasi, keda sa sel teel kohtad. Populaarsematel loomadel nagu lõvidel, on kaelas ka rihmad, mis giididele signaaliga nende asukohast teada annavad. Just tänu kaelarihmale sattusime kohe esimesel õhtul 4 lõvi peale, kes põõsa varjus siestat pidasid. Parkisime auto neist umbes 30 meetri kaugusele ja katsusime võimalikult vaiksed olla. Esialgu tundus veidi kummaline, et lõvid meist suurt välja ei teinud. Mõtleks vaid, kaitsetu saak istub temast vaid mõnekümne meetri kaugusel ja ta ei kergita kulmugi. Peale lõvide nägime ka kaelkirjakute karja, mille noorim liige oli vaevalt kuuvanune, šaakalipaari, sebrasid, jõehobusid, tüügassigu, jaanalinde, krokodille, musta mambat ja suurt hulka erinevaid sõralisi. Lisaks sattus meie teele ka Jääajast pärit Scrat oma oravapreiliga.
Looduses ringi sõites tuleb olla äärmiselt tähelepanelik, et ükski loom kogemata märkamata ei jääks. Ühel hetkel nägin ma meist umbes 10 meetri kaugusel kedagi, keda ma paavianiks pidasin. „Baboon,“ karjatasin ma meie giidile, mille peale „baboon“ end korraga meie poole keeras ja möiratas. Suhteliselt ohutu ahvikese asemel oli tegemist hommikusööki nautiva isalõviga. Kuigi ma selleks hetkeks juba enam-vähem kindlalt teadsin, et ta meid rünnata ei kavatse, oli kõhe ikkagi. Eriti, kuna tol hetkel olin mina suure kiisu jaoks kõige lähem saak. Ja kuigi lõvi nii lähedalt jälgimine on kahtlemata harukordne ja eriline sündmus, tundsin ma siiski suurt kergendust, kui järjekordselt ühes tükis metsast välja pääsesin.



After a couple of days in Swakopmund, we headed to the Erindi Game Reserve to spend some days in the wild nature. Old Traders Lodge was surely everything but ascetic and modest. It’s rather a place where client is the king and everything is included (also food and drinks).
The daily schedule is really tiring: 6.30 is the morning safari, followed by the breakfast. The lunch starts at 12.30, the cake- and tea break at 15.30 and the evening safari at 16.30. After returning from the safari you can start enjoying the dinner. If there is some time left from all that eating and safaris, you can just lay by the pool and let the servants bring you cocktails.
Safari lasts about 3 hours (if the guide doesn’t get lost) and it really depends on your own luck, to which animals you’ll run into on that trip. The most popular animals like lions sometimes also have collars around their necks to show the guides where they’re at. Because of these collars we managed to find 4 lions that were having a siesta in a bush on our first evening. We parked our car about 30m from them and tried to make as less noise as possible. At first it seemed a bit weird that the lions didn’t pay much attention to us. Just figure, unprotected prey is sitting so close to you and you don’t even move a muscle. Besides the lions we also saw a herd of giraffes, jackals, zebras, hippos, warthogs, ostriches, crocodiles and many different bovine animals. We also spotted Scrat (from the Ice Age) with his girlfriend.
When driving around in the nature you have to be really careful not to miss anyone. At one point I saw something 10m from me that looked like a baboon. „Baboon!“ I yelled to the guide to make him stop the car. Suddenly the „baboon“ turned himself towards us and roared. Instead of a more or less unthreatening animal we found ourselves facing a male lion enjoying his breakfast. Even though I was almost sure at the time that he’s not going to attack us, it was still kind of creepy. Especially as I was the closest pray to the big kitty. It’s really an amazing experience to see a lion at such a short distance, but I was so relieved when I got out of the forest in one piece.

3 kommentaari:

  1. Igaljuhul on su pildid liiga ilusad, et uskuda, et sa need ise teinud oled - kindlasti kuskilt National Geogrphicust võetud :P

    VastaKustuta
  2. Jaa, ega ma safaril ka ei k2inud ise, tekst ka puha v2lja m6eldud (:

    VastaKustuta