Ma ei ole sel aastal just eriti palju reisinud. No olgu, jaanuaris käisin Hispaanias, jaanipäeva veetsin Soomes ja viimaseks reisiks oli suvine city break Berliinis. Ilmselt on keskkooli 12 süvasaksakeelset piinamisaastat minusse jätnud oma jälje, sest Saksamaa pole kunagi mu lemmiksihtkohtade hulka kuulunud. Seegi kord võtsin reisi ette pigem soovist sõbrannat näha, mitte suurest huvist Saksamaa kultuuri ja kunsti vastu. Kuigi tõesti, natuke elevil olin ma siiski, sest reis andis mulle hea võimaluse oma saksakeeleoskuselt veidi tolmu maha pühkida. Kuna Estonian Air lendab otse punktist A punkti B, ei tekkinud küsimustki, millist lennufirmat eelistada. Sama raha eest oleksin ma muidugi saanud ka hoopis Türki lennata, kuid Berliin oli tõeliselt lahke võõrustaja ja korraldas minu sealviibimise ajaks linna täitsa troopilise kliima. Peaks mainima, et sellega Berliini külalislahkus minu suhtes ka piirdus. Nimelt otsustas Mareni korteriperemees, et kuna ma kulutan nii metsikutes kogustes vett ja elektrit, suudan ma kogu seda ebamugavust tema jaoks veidi 50€ rahatähega leevendada. Kuna ma tõesti ei tahtnud oma närve selle mehega vaidlemisele kulutada (ning olgem ausad, ega mul mingit sõnaõigust ei olnudki), maksin ausalt ära ja vältisin härra Korteriomanikku edukalt oma reisi lõpuni.
Teise näite sakslaste külalislahkuse täielikust puudumisest sain koos Mareniga Reichstag'is jalutades. Kuna Maren oli seal parasjagu praktikant, sai ta ka mind sisse nihverdada. Ilmselt ei oleks pidanud, sest karmid korravalvurid sõimasid tal mind avastades näo täis ja tõstsid mu ilma pikema jututa ukse taha. Siiski jõudsin ma enne Suurt Avastust muu seas tutvuda ka seinaga, mida säilitatakse mälestusena venelaste sissetungist Berliini. Mul tekkis kohe nii kodune tunne, kui nägin suurt täissoditud seina kirjadega "Maša, ja ljublju tebja" või "Ja bõl zdjes".
Ülejäänud aja (ja seda oli mul palju) hängisin ma mööda linna ning võtsin enda kohta harjumatult kultuurse programmi ette. Kui minu tavapärane linnapuhkus kulgeb marsruudil pood-kohvik-kodu, siis seekord põikasin ma poodide kõrval sisse ka päris mitmesse muuseumi. Ma ei ole küll eriline kunstisõber ja ka ajalugu ei ole mind, küll väheste eranditega, kunagi eriliselt paelunud. Siiski (ja selle erandi lükkan ma nüüd ikkagi Saksa Gümnaasiumi kaela), Hitleri Saksamaa on teema, mis tundub mulle tõeliselt huvitav. Ma ei pea ennast just eriliseks sadistiks ja kindlasti tabab mind õud lugedes seda, mida pidid läbi elama inimesed, kes ei mahtunud perfektse aarialase kuvandi alla, aga kogu see teema on siiski tohutult põnev. Ehk ka seetõttu, et mulle tõesti ei mahu pähe, kuidas sai keegi seda pisikest koleda hääle ja veel koledamate vuntsidega meest vähemalgi määral apetiitseks pidada.
Berliinis olles tabas mind ka kergekujuline Starbucksisõltuvus, mis avaldus selles, et kuue päeva jooksul suutsin ma neli korda seal lõunat süüa. Õhtusöögiks valisime tavaliselt veidi toitvamad road ja nii said meie lemmikuks kohalikud India restoranid. Toit maitses hästi, seda oli suurtes kogustes ning peale selle pakuti seal ka XXL suuruses mojitosid, milles rummiga ei oldud koonerdatud. Maitseomadustel ei olnud ka väga viga, kuigi minu Tallinna kodubaari mojitodega ei anna neid muidugi võrrelda.
Kuigi terve linn oli minu sealolekuajal mattunud ehitustolmu alla (vaid nädal jäi sealtmaalt Berliini MM'ini) ja sakslased leidsid ikka ja alati võimalusi mu varvastele astumiseks, olen ma selle linna suhtes tulevikus palju positiivsemalt meelestatud. Kui nad vaid selle Tegeli nimelise peldikuga midagi ette võtaks.
I haven’t travelled much this year. Well, I was in Spain in January, went to Finland for Midsummer and the last trip was a summer city break in Berlin. It seems that 12 years of torture at the German Gymnasium has left quite an impression on me as Germany has never been one of my favourite destinations. This trip was inspired rather from the wish to visit a friend. My interest towards German culture and art was rather small. Nevertheless, I was a bit excited to be able to practice my already oh-so-rusty German.
As Estonian Air flew conveniently from Point A to Point B, I never had any doubt, which company to choose. Sure, with that money I could’ve flown to Turkey as well, but Berlin was an incredible host and arranged a tropical climate for my visit. After such an effort, Berlin left me without any further help.
Maren’s landlord decided that as I was spending so much water and electricity, there was only one way I could make all that inconvenience a bit smaller for him. A 50€ bill for example. As I need my nerves also in the future (and no, there wasn’t anything I could have said without being kicked out), I just paid up and avoided Mr. Property owner very successfully until the end of the trip.
I got another example from the German hospitality (or the lack of it) as we were walking around the Reichstag. As Maren was doing an internship there, she found a way to get me into the building. I guess she shouldn’t have as when the security guards discovered me, they yelled at her and evicted me. Still, before the Great Discovery, I managed to see a wall that’s standing there from the time the Russians conquered Berlin. Seeing the signs on the wall that said „Maša, ja ljublju tebja“ („Maša, I love you“) or „Ja bõl zdjes“ („I was here“) made me feel really at home.
The rest of the time (and I had a lot of it) I was just hanging around the city giving the German culture a chance to surprise me (and really, for me the program was unfamiliarly cultural). My usual city break usually follows the shop-café-home route, but this time I visited quite many museums as well. I am not a real fan of art and history has never fascinated me much – but as every rule has its exceptions, I have mine. I guess it all started at my dearly beloved German Gymnasium, but Hitler’s Germany is really something that interests me. I don’t think I’m that sadistic and surely I’m horrified as I read what happened to the people who didn’t belong to the Arian race, but all that IS really exciting.
It can also be that it’s just because I cannot figure out how someone could find this tiny man with such an ugly voice and even uglier moustache even a bit yummy or sensible.
I also developed a light addiction to Starbucks while staying in Berlin so that in 6 days I managed to have lunch there 4 times. The dinner was usually more nutritious and our favourites were the local Indian restaurants as the food there was good and was served in huge amounts.
Even though the city was full of construction dust the whole time (it was just one week before the World Championships in Athletics in Berlin) and the Germans always found ways to step on my toes, I will be much more positive about the city in the future. If they could only do something with the toilet called Tegel.
Pilt: http://www.jappy.de/
